Otsing sellest blogist

26.2.10

Vahepealsed sekeldused ja toimetamised

"Asjalikkus" on meie tööpäevi iseloomustav sõna. Oleme jooksnud ringi, võõrustanud oma ümarlaua taga külalisi ja partnereid ning käinud messidel. Kõigest järjekorras.

Kõige tähtsam uudis - Triinu on meil Tartu lootustandvaim noorgiid! Tähendab see seda, et Triinu on oma sebimise ja Tartu tutvustamisega meelde jäänud:) Lisaks on Triinul au olla Tartu giidide juhatuses sellest talvest alates. Pühapäevase tseremoonia tunnistuseks olgu lisatud Tartu linnapea allkirjaga tänukiri.


Veebruarikuu on turisminduses messikuu. Esmalt olime esindamas Sibulateed Riias Balttour messil. Ei tea, on see siis masu või on lätlaste infovood juba muudesse kanalitesse suunatud, igatahes oli mess tunduvalt nõrgem kui varasematel aastatel. Ühes hallis ja sealgi seinaääred täiesti tühjad. Külastajaid jagus vaid laupäevasele päevale. Samuti ei olnud Riia linnapildis võrreldes varasemate aastatega näha ka messi reklaamivaid bännereid. Aga Liis ja Triinu olid kolm päeva hommikust õhtuni kohal ja jagasid (peamiselt küll vene keeles) Peipsi piirkonna kohta uudiseid ja informatsiooni. Jagasime oma lauda Aura Veekeskusega SA Tartumaa Turism pinna peal ning mahutasime end sõbralikult kaasavõetud pilliroopaadi ette, taha ja peale. Muide, see paat on tehtud Maarja küla poiste poolt jaanuaris roopaatide ehitamise võistlusel ja mõeldud alpikannipottide eksponeerimiseks :)

Ah-jaa, Riia messilkäigu ajal sai reedel tehtud ka villaste sokkide klubirünnak. Kes teab, see teab. Kes ei tea, see küsib :)

Vastupidiselt Balttourile, oli Tourest külastajaterohke, põnev, täis uusi kohtumisi. Muidugi oli suuresti abiks ka asjaolu, et ei pidanud terve päeva vene keelt väänama:) Sellest hoolimata oli laupäeva õhtuks tunne, et kas tõesti on veel Eestimaal mõni inimene, kes ei tea midagi Sibulateest :)

Messil tõmbasime esiti lae alla roopaadi ning siis hakkasime ehitama Roomaad. Otse vette ehk nii nagu see juhtub ka maikuu kahel viimasel nädalavahetusel Peipsi ääres.


1.2.10

Talvist Peipsi-elu üles võtmas

Lauri Kulpsoo tegi meile talvise Peipsi ülevõtteid. Tegemist on Sibulatee projektiga, mille tarvis esimesed pildid nüüd meie kõvaketastel olemas:) Jagame mõningaid hetki ka teiega:)








Talveseminar Sibulateel

Lustilikku veebruarikuud teile, sõbrad!
Lõpetasime jaanuari töiselt - kaks päeva Sibulateel veeresid kiirelt. Reedel oli meil au olla Eesti Kvaliteediühingu talveseminari korraldajateks. Päevakavas oli Varnja vanausuliste kirik, Kolkja muuseum, lõunasöök Kivi kõrtsis ja õhtune seminar ning hilisõhtune programm Kopraonu puhkemajades.
Nagu ikka Sibulateega esimest korda kokkupuutuvatele inimestele, jättis kustumatu mulje Varnas Zoja-tädi - erakordselt soe ja siiras inimene. Kolkja muuseumis tekitas furoori uus teadmine, et vanausulised võisid aastas vaid 80 ja mõned päevad peale kmm... vanainimeste asja ajada (paastuvabal ajal).
Õhtuseks hitiks sai puuskultuuride tegemine. Mõnel meist olid veel pühapäevalgi käed haiged mootorsaagidega töötamisest. South-Estonia meistriteos on "Karu tünnis", mis ootab veidi tahenemist ja varsti saavad sõbrad sellega tutvuda meie kontoris. Puuskulptuuride tegemine on lihtsamast lihtsam - igaüks saab midagi valmis nikerdada, on vaja vaid veidi juhendamist ja pealehakkamist.





Järgmisel päeval ootas meid Koosal roopaatide meisterdamise võistlus. Kuus tundi lusti, tantsu, paadiehitust ja voilaa - valmis paadid olidki! Ehitamas oli 45 inimest, kes koondusid kuue meeskonna alla, kõige arvukam kindlasti Tartu lodjameeste meeskond. Enim lustisid lapsed, kes ehitasid nii paate kui pilliroohütte.







Žürii, kuhu kuulus ka Peruu aukonsul Eestis, hr Ricardo E.Mateo Durand, andis välja neli esikoha auhinda ja kaks eriauhinda. Kõige ilusamaks paadiks hinnati Vihista-Viisku meeskonna kätetöö. Vihista- Viisku nime taha oli ennast varjanud Kultuuriselts Viruskundra Vastse-Kuustest, kellele avaneb ka eeloleval suvel võimalus nautida Emajõe Suursoo võlusid laeva Jõeobu pardalt, Kapten Tiit Uiboga roolis!
 
Jaga