Otsing sellest blogist

6.1.11

South-Estonia DMC blogi kolis

Sõbrad,
uus aasta, uued ideed!
South-Estonia DMC blogi kolis siit ära. Blogi jookseb nüüd Wordpressi peal ja kättesaadav on aadressil www.south-estonia.com/blog

Selle aasta esimesed sissekanded uues kodus räägivad pereturismi võimalustest ja ohtudest ning Lõuna-Eesti parimatest uutest turismiobjektidest eelmisel aastal.

Näeme meie uues kodus!

6.7.10

Sibulatee Pärnu Hansapäevadel

Kuum nädalavahetus sai veedetud Pärnu Hansapäevadel. Ikkagi rahvusvahelised – palju rahvast, palju kauplejaid, rohkelt eriilmelisi üritusi.
Sibulatee seadis end sisse peaaegu et lõplikult korrastatud Vallikäärus Tallinna värava lähedal. Telgi laenutamise eest tänu Koosa rahvale! Neljapäevased päevad algasid sibulateeliste jaoks üllatusega – olime avatseremoonia esihaabjas Pärnu jõel. Aivar – elamuse eest aitäh!















Tegime pilliroopille, roopaati (Tauno), pakkusime kohalikku toitu – värskeid soolakurke (Marja maailma parimad ja Ingvari väga head), keedusuhkrut ja muidugi pannkooke sibulamoosiga (Aksel). Triinu saab loodetavasti oma kõva häälega klientide ligi-hõikamise järel kaotatud hääle ka tagasi:) Kui juba tänamiseks läks, siis ka Enele, Kapule ja Indrekule aitähhid! Meie särasilmsus oli see, mis tegi meie kauplemispinnast kogunemiskoha nii sõpradele kui tuttavatele.







8.6.10

Sibulatee

Sibulatee on Eestimaa kolme avastamata aarde seas ehk veeturismi tippsihtkohtade seas 2010.aastal. Siit saab hea ülevaate elust kevadel Peipsiveerel.

6.4.10

Pimeõhtusöök. Elamus, mis siiani keelel.

Märtsikuu teisipäeva õhtu. Olen päeval veel Triinule öelnud, et teeme end ilusaks ja värvime silmad ära – ikkagi fotojäädvustamine sel korral. Triinu hakkas millegipärast naerma. Muidugi sain ka ise aru – silmameigil pole tähtsust kui klapid peas on. Oleme valmistanud ette ka oma kõhud pea kolmetunniseks naudinguks ning targu juba lõuna ajal vähem söönud.

Üheksaliikmeline seltskond on kogunenud, et nautida Vilde peakoka Nico väljamõeldud ja valmistatud seitsmekäigulist õhtusööki. Jahisaal on meeldivalt sume. Saame esimesed pokaalid tervitusveini ja suupisted ning lähebki lahti! Meie pimeõhtusöögi juht Raivo palub kõiki laua äärde, tutvustab reegleid ja õpetab, kuidas toiduriistade leidmist lihtsamaks teha ("Veiniklaas on kella 11 peal veeklaasist", "Ära pelga kätega toidu puudutamist" ning "Kui soovid tualetti, anna teada. Ma juhatan").

On aeg klapid pähe panna. Kõik mattub pimedusse. „Huvitav, kuidas teised söövad?“, vaevab mind mõte kui mu ette asetatakse esimene roog ja välja valatakse esimene vein. Tõuseb sumin, kõik on ametis oma veiniklaasi leidmise ja veini nuusutamise, maitsmisega. Proovitakse arvata, mis veiniga tegu on. Tegemist on vist ikka valge veiniga, seda reedab temperatuur. Aga edasi...? Mis viinamarjast, mis maalt, mitu aastat... – neile küsimustele saame vastuse alles õhtu lõpus. Kõigi seitsme toidukorra juurde oli spetsiaalselt valitud sobiv vein.

Esimese roog oli kuidagi ootamatult kergelt käsitletav. Muide, pärast ütlesid nii mitmedki, et nende söögikoha ümbrus oli puhas või palju puhtam kui tavaliselt, nägijana süües. Aga tõsi on see, et meeled ergastuvad – tuuakse toit, sa nuusutad, võtad appi sõrmed ja kombid: „Ahaa, siis on vist midagi vedelat ja siin nurgas on midagi, mida saab vist kahvliga süüa“. Tõelise elamuse pakkus aga pearoog, mille liha sai süüa lausa sõrmede vahelt. Imemaitsev! Toitude nimetusi ja koostisosi ma siinkohal ei maini. Need jäägu teile avastamiseks!

Kuulmismeel töötas täiel rinnal – kui silmaklapid peast lõpuks võtsime, imestasime, et tõesti – teinepool lauasolijatest on päris kaugel. Pimeõhtusöögi ajal tundusid kõik hääled nii lähedal olevat. Õhtusöögi lõpetamise järel võtsime klapid peast ja imetlesime söödud roogi (nägime toitude näidiseid) ning kuulasime Raivo tähelepanekuid ja infot söögikõrvaste veinide kohta.

Siia pole vist mõtet lisada, et kõik osalenud said suurepärase elamuse. Meie kolmekesi küll meenutame veel siiani pimeõhtusööki. Maitseid, lõhnu, laua taga räägitud jutte.
Pimeõhtusöögi fotod tegi Ahto Sooaru.

Soovitused:
• Ära häbene! Ka teised ei näe, kuidas Sa sööd.
• Jäta auto koju! Seitse erinevat ja suurepärast veini teevad oma töö.
• Lase oma meeled vabaks! Nuusuta, kuula, kombi ja maitse!

Kui soovid pimeõhtusööki tellida, vaata lisainfot South-Estonia DMC kodulehelt või helista meile otse: 5081232.

4.3.10

Sibulatee ja Romantiline Rannatee

Romantiline Rannatee pidas täna oma väljasõiduistumist Lõuna-Eestis. Meie kui Sibulatee eestvedajad olime auväärsesse seltskonda palutud lühikest ülevaadet andma, mida teema, kuidas läheb. Planeeritud kuni tunnipikkusest esinemisest sai kahetunnine dialoog. On ülimalt meeldiv leida mõttekaaslasi ning tunda, et tihti peavadki eestvedajad olema heas mõttes "hullud" ja särasilmsed. Ehk sellised, kes innustuvad ideedest ja neid ka elluviima hakkavad ning leiavad oma mõtetele kaaslasi, sest koostöös on jõud.
Romantiline Rannatee on turismimarsruut Lääne-Eestis. Romantiline rannatee on teekond, mis viib rändaja mööda 250 km pikkust rannajoont Varblast Iklani või Iklast Varblani, põigetega Kihnu saarele ja ka sisemaale, kus on märgid Läänemere endisest rannajoonest. Romantiline Rannatee ühendab endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi ja –sündmusi, mis jäävad kaheksa valla piiridesse. Kõigil majutusettevõtetel on võimalik oma senisele kujundusele või tootearendusele lisada midagi romantikaga seonduvat, olgu siis menüüsse, tubade kujundusse või pakutavatesse pakettidesse.

26.2.10

Vahepealsed sekeldused ja toimetamised

"Asjalikkus" on meie tööpäevi iseloomustav sõna. Oleme jooksnud ringi, võõrustanud oma ümarlaua taga külalisi ja partnereid ning käinud messidel. Kõigest järjekorras.

Kõige tähtsam uudis - Triinu on meil Tartu lootustandvaim noorgiid! Tähendab see seda, et Triinu on oma sebimise ja Tartu tutvustamisega meelde jäänud:) Lisaks on Triinul au olla Tartu giidide juhatuses sellest talvest alates. Pühapäevase tseremoonia tunnistuseks olgu lisatud Tartu linnapea allkirjaga tänukiri.


Veebruarikuu on turisminduses messikuu. Esmalt olime esindamas Sibulateed Riias Balttour messil. Ei tea, on see siis masu või on lätlaste infovood juba muudesse kanalitesse suunatud, igatahes oli mess tunduvalt nõrgem kui varasematel aastatel. Ühes hallis ja sealgi seinaääred täiesti tühjad. Külastajaid jagus vaid laupäevasele päevale. Samuti ei olnud Riia linnapildis võrreldes varasemate aastatega näha ka messi reklaamivaid bännereid. Aga Liis ja Triinu olid kolm päeva hommikust õhtuni kohal ja jagasid (peamiselt küll vene keeles) Peipsi piirkonna kohta uudiseid ja informatsiooni. Jagasime oma lauda Aura Veekeskusega SA Tartumaa Turism pinna peal ning mahutasime end sõbralikult kaasavõetud pilliroopaadi ette, taha ja peale. Muide, see paat on tehtud Maarja küla poiste poolt jaanuaris roopaatide ehitamise võistlusel ja mõeldud alpikannipottide eksponeerimiseks :)

Ah-jaa, Riia messilkäigu ajal sai reedel tehtud ka villaste sokkide klubirünnak. Kes teab, see teab. Kes ei tea, see küsib :)

Vastupidiselt Balttourile, oli Tourest külastajaterohke, põnev, täis uusi kohtumisi. Muidugi oli suuresti abiks ka asjaolu, et ei pidanud terve päeva vene keelt väänama:) Sellest hoolimata oli laupäeva õhtuks tunne, et kas tõesti on veel Eestimaal mõni inimene, kes ei tea midagi Sibulateest :)

Messil tõmbasime esiti lae alla roopaadi ning siis hakkasime ehitama Roomaad. Otse vette ehk nii nagu see juhtub ka maikuu kahel viimasel nädalavahetusel Peipsi ääres.


1.2.10

Talvist Peipsi-elu üles võtmas

Lauri Kulpsoo tegi meile talvise Peipsi ülevõtteid. Tegemist on Sibulatee projektiga, mille tarvis esimesed pildid nüüd meie kõvaketastel olemas:) Jagame mõningaid hetki ka teiega:)








 
Jaga